Istute kolleegidega koosolekuruumis, pea juba huugab, kuid vajalikud ideed pole veel koos – kas tuleb tuttav ette? Kuigi brainstorm tundub oma olemuselt lihtne – tulete kokku ja tulistate ideid –, saab sedagi teha rohkem läbimõeldult ja tulemuslikumalt.
Ajurünnak on tõhus koostööviis mistahes valdkonnas – see aitab kolleegidel koondada mõtteid, kuidas luua eriti vinge kampaania, reklaam, artikkel, suhtekorralduse lahendus jne. Samas leidub hulk tegureid, millest sõltub ajurünnaku edukus. Näiteks sellest, mitu inimest osaleb, kui hästi tiimijuht ajurünnakut juhib, missugune on plaanitava projekti eelarve, kui selged on projekti eesmärgid jne.
Leidub ka kirjutamata reegleid, mida võiks brainstorm’is arvestada. Näiteks:
- Ärge hilinege ega tulge kohale ettevalmistamata. Ja telefon olgu hääletul režiimil!
- Rumalaid ideid pole olemas – ärge kritiseerige idee pakkujat.
- Keskenduge ideede kvantiteedile, hiljem saate hakata neid välja sõeluma ja pühenduda kvaliteedile.
- Igaüks peaks panustama, kuid mitte nii, et suurema osa ajast jutustab üks inimene.
- Püsige teemas, ärge kulutage aega kõrvalistele lugudele või naljadele. Pühenduge üksteise ideede kuulamisele.
- Kellegi ülesanne peab olema ka märkmeid teha, et kogutud mõtted talletada.
Hea ajurünnak vajab kindlasti ettevalmistust. Kui ootate kolleegidelt ideid, saatke neile eelnevalt ka info, missuguse projektiga (või kliendiga) on tegu ja mida soovitakse saavutada. Mida selgem on projekti eesmärk, seda parem.
Seejärel paluge kolleegidel ette valmistada vähemalt paar ideed. Ideede arutamine jäägu kokkulepitud ajale. Kui hakkate juba enne plaanitud ajurünnakut eraldi ideid arutama, raiskate aega ning võite rikkuda loomingulist arutelu, mille jaoks on tegelikult ju aeg planeeritud.
Olenevalt ajurünnaku teemast võib lasta ette valmistada ka näiteks viis sõna, mis selle projektiga/kliendiga seostuvad. Koondage need sõnad, seadke tähtsuse järjekorda või asuge valima lemmikuid. Edasi saab juba mõelda, mis sõnum neist sõnadest kokku panna.
Ideede ettevalmistamine aitab tagada ka seda, et kõik osalejad saavad järjest sõna. Muidu võib juhtuda, et huupi ideid pakkudes domineerivad jutukamad osalejad ning tagasihoidlikumad ei pruugigi sõna saada. Sealjuures on ajurünnaku läbiviija ülesanne tagada, et keegi ei jääks pikemalt lobisema ega segaks teise ideele vahele.
Osalejate arvu ja ajurünnaku kestuse osas võib olla eriarvamusi. Üldjuhul ei peaks ajurünnak venima liiga pikaks, vaid võiks piirduda kuni tunniga. Üldine konsensus kipub olema, et osalejaid võiks olla maksimaalselt 5–6. Sel juhul saavad kõik sõna ega räägi tõenäoliselt üksteisest üle. Küll aga on hea, kui osalejad on eri osakondadest ja eri taustaga – kaasake nooremate ja vanemate töötajate arvamusi, nii naisi kui mehi ja ärge piirduge vaid juhtivtöötajatega.
Efektiivne ajurünnak pakub nii loovaid lahendusi kui ka rahulolu meeskonnale, kui nad tunnevad, et on kaasatud, nende ideid kuulatakse ning nad saavad koos välja töötada toimiva lahenduse.
Artikkel ilmus algselt üleilmse kommunikatsioonibüroode võrgustiku PR Boutiques blogis.
